Maainâst muʹnne säämas, čâđđmam kâʹl fiʹttai

Text: Mari Korpimäki
Translation to Skólt Sámi: Anna-Katariina Feodoroff
[suomeksi]

Muʹst mõõni kuʹǩes äiʹǧǧ fiʹttjed, što päʹrnnpoodd taaurõõžži ääkkiʹʒʒe paaiʹǩi kõõskâst jie leämma dohat ǩilomettar, mâʹte meeʹst. Kuʹǩes äiʹǧǧ mõõni še fiʹttjed tõn, mõõn diõtt jiõm maainâst jiijjan jieʹnnǩiõl nuõrttsääʹmǩiõl.

Eččam šõddâmpäiʹǩǩ lij Savo čâđđmest Kaavi Rovevääʹrest da jeännam dommpäiʹǩǩ tââʹvv sääʹmsiidâst, Aanarjääuʹr saujjbeäʹlnn, Mustolasiidâst. Miʹjjid leäi luâđlaž, što kuäbba ääkk åʹrnn leʹjjiim, tõn mieʹldd mainstiim. Jõs leʹjjiim eeʹjj jieʹnn åʹrnn, toʹben mainstiim hääʹsǩes Savo-suõm di Mustolasiʹjdde go mõõniim di vaajtiim ǩiõl läullai teeʹmes sääʹmǩiõʹlle. Da nääiʹt juõʹǩǩ vuâra.

Kuhttu ääkk åʹrnn šiiʹliim kueʹl, hååidiim jieʹllʼjid, pooriim jiõčč rajjum veär, leiʹbbjiim, påǥstiim jiânnai da uus leʹjje pâi äävai kuõʹssid. Leʹjjiim kâskka ij ni mõõn – peʹce ââlda puuʹttes luâđ. Jiiʹjjesvääʹrrvuõtt leäi arggpeeiʹv da tuejj riʹjttji eeʹjj juõʹǩǩ peivva. Ǩieʹzz leʹjje paakkâs da peeivõõǥǥ, tääʹlv lääskav da muõtti.

Tõn leekk kopplõõzzâst leʹjjem päʹrnnpoddam nuõrrvuõđ äälǥ räjja.

Eman õõut peeiʹv jieʹllem moʹttji. Leʹjjem ååucad klaassâst Siilijääuʹr pââiškooulâst. Fiʹttjem, što vuäitčem leeʹd kueiʹtǩiõllsaž, mainsted kuhttu jieʹnnǩiõllam. Leša mainstem pâi nuuʹbb. Tõn nuuʹbb jiõm mainstam, leša fiʹttjem. Håʹt pâi čâđđminan.

Tän toʹlǩǩummuž leäi mâʹte pomm, kååʹtt vaaʹldi meädda vuâđ tõʹst, ǩii leʹjjem. Identiteeʹtt leäi kriisâst 15 – âkksiʹžžen tän tååʹsǩtaa še. Šõʹdde jiânnai kõõččmõõžž, snäätnteʹmvuõtt, õõmšummuš di vââʹjj še, go jie leämma vaʹsttõõzz. Jiõm fiʹttjam, mõõzz leäi nääiʹt, mõõn diõtt jiõm mainstam muu nuuʹbb jieʹnnǩiõl, sääʹmǩiõl. Mõʹnt muʹnne jie mättʼtam ǩiõl? Leäi-a vieʹrr muʹst? Jiõm-ǥo leämmaž nokk pueʹrr lebe jiõm-ǥo riʹjttjam?

Jiõm vuäǯǯam vaʹsttõõzzid kõõččmõõžžid.

Ääiʹj mieʹldd täi tobddmõõžži da kõõččmõõžži sâjja puäʹtte jeeʹres ravvšmummša kollʼjeei jurddi. Jiiʹjjes väjjaǥvuõtt kuuitâǥ tobddji mâʹte tollân vääimast. Leʹjjem seʹst pâi pieʹll ooumaž.

2010-lååǥǥ äälǥast leʹjjem vuõrâsooumaž, näittlõõttâm da vuäǯǯam pirrsam jiijjâd piârri. Jälstiim Heʹlssnest. Kuuitâǥ, pekkõʹttem õinn seämma aaʹššin go ääiʹjab. Ǩiõlteʹmvuõtt da pååđvuõtt väiʹvvee nuʹt čuuʹt, što äʹlǧǧem vueʹlljuurdeeʹl di mâŋŋa vuõssmõsân ooccõõttâd “muu jiiʹjjes oummi” årra – håʹt jiõm ni teâttam, što ǩeäk täk tuõđi leʹjje. Seʹlvvni, što Heʹlssnest leʹjje jeeʹres säʹmmla še, joba nuõrttsäʹmmla. Muu ooudâst aaʹlji leäʹđgtõõllâd ääiʹji mieʹlddsaž čuõvv.

Uus äʹlǧǧe ävvned õhttõstuejjummša City-Sámit rõ da Saaʹmi Nueʹtt rõ mieʹldd. Kauʹnnem jeärrsid muunallšem oummid da fiʹttješkueʹttem, što jiõm leäkku õhttu väjjaǥvuõđinam. Lie še jeärraz, ǩeäk lie mõõntam ǩiõllâz, da tõk oummu lie jiânnai. Fiʹttjem, što sij lie puk säʹmmla. Verddsažtuärjjõs vuäkka vuåǯǯum vuõssmõs vuâra vuõiggâdvuõđ tuužžâd oummuvuõđ, koon leʹjjem mõõntam. Jiijjâs vieʹrrdõõttmõõžž sâjja pueʹđi tieʹttemvuõtt, što vieʹrr ij ni leämma muu.

Kuuitaǥ ǩiõʹlle tillʼlõõvi ǩeeuʹsummuš tobddai. Mõõnni ǩieʹzz läʹddlaž koon juʹrddem čuõvtõssân, påǥsti muʹnne, što “Mii säʹmmlaid ton leäk, go ǩiõl jiõk maainâst.” Lij vaiggâd peälštõõttâd kõrmmlõõzzin koid ij vueiʹn pueʹttmen.

Nuõrttsääʹmǩiõll lij Unesco klasstõõllmõõžž mieʹldd tuõttsânji vaarrvuâlaž pâi nuʹtt 300 mainsteeʹjin. Jiõčč jiõm ni võl kullu tõõzz uʹcc ǩiõllmainsteeʹji jouʹǩǩe. Tän poodd muʹnne kuuitâǥ riʹjttai tõt, što mainstam, kulddlam da fiʹttjam sääʹmǩiõl čâđđminan. Âânam ǩiõl muu vääim jieʹnnǩiõllân.

Meeʹst säʹmmlain sätt leeʹd nårrjam šeämm da ouddkäddmõš väʹlddnarood juätkkjeei iʹlbbes kommeeʹnti vuâstta, leša dõõzz lij mäinn. Ij mij ǩiõl mõõntummuš leäkku mij jiijjâd vieʹrr, peʹce viõusâs assimilaatiopolitiikk, koon Lääʹddjânnmest vueʹǩǩâʹtte joba 1970-lååǥǥ räjja. Tuõđi päkksuddtummuš, assimilaatio, vaikkti sääʹmǩiõlid nuʹt, što sääʹmǩiõlid haaʹlee obbnes jaukkeed. Lekk lij, što tõʹst jie oʹnstam, håʹt jiânnai ǩeähn raʹjje. Ânnʼjõžääiʹj Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjj 17 momeentteʹst lååkk paragraaff 3 momee’ntest, što säʹmmlain lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed ja viikkâd ooudâs jiijjâd ǩiõl da kulttuur. Tõt lij šiõǥǥ vueʹlǧǧemsââʹjj, leša argg lij veâlâinn tuärrmõõžž.

Jiijjâd ǩiõl da kulttuur mõõntummuš lij nuʹt čiŋŋlõs da sokkpuõlvvõõǥǥâst nobba serddai trauma, što ni ǩeän ij õõlǥči tõn occnjõõššâd. Jõs äʹšš ij kuõskât tuu, ij-ǥa tuʹst leäkku tõõzz ni mii särnnamnalla, feʹrttai äšša kuuitâǥ siõhttlõõttâd ciʹsttjeeʹl – da kueʹđđed särnnmõõžžid jeärmmjab oummid.

Jåhtta maʹccem tââvvâst mååust Heʹlssna. Leʹjjem måttmid peeiʹvid muu jiiʹjjes oummivuiʹm sääʹmvuuʹdest, Čeʹvetjääuʹrest, Njeäʹllmest da Keväjääuʹrest. Ânnʼjõžääiʹj vuäǯǯam leeʹd muu tuej (http://www.kolttasaamelaiset.fi)  ooudâst  toʹben, koʹst čââʹđ njoikk seämma taaut mieʹldd muu meerain.

Meeʹst lij võl jiânnai tuejj tuejjeemnalla ǩiõl da kulttuur jeälltummuž ouʹdde. Resuursân lie kuuitâǥ raaj. Nuõrttsääʹmǩiõll lij Unesco klasstõõllmõõžž mieʹldd tuõttsânji vaarrvuâlaž pâi nuʹtt 300 mainsteeʹjin. Jiõčč jiõm ni võl kullu tõõzz uʹcc ǩiõllmainsteeʹji jouʹǩǩe. Tän poodd muʹnne kuuitâǥ riʹjttai tõt, što mainstam, kulddlam da fiʹttjam sääʹmǩiõl čâđđminan. Âânam ǩiõl muu vääim jieʹnnǩiõllân.

Leäm proʹsttjam jiõccsan da ouddam lååʹv leeʹd mieʹldd tõin ǩiõlin mii muu njääʹlmest piâzz, tääuʹjmõsân Savo-suõmin. Tän peeiʹv piʹrǧǧääm puârast, go muu jiõččtobdd ǩeâllai. Aʹlǩǩes čuâǥǥas tõt ij kuuitâǥ leäkku leämmaž.

Äʹjstam muu čâđđmest, što jiiʹjjes määʹtǩ âʹlnn jooʹtti ǩiõllmainsteei vuäǯǯče õõutstõõzzâs tuärjjõõzz, leʹjje sij håʹt koon pääiʹǩest sij määʹtǩest. Pâi mainsteeʹl da mieʹldd ååreeʹl mättai. Smeʹllkââttam pukid säʹmmlaid ââʹjjest huõlǩâni  mainstõõllâd kõskkneez toʹben koʹst teivva, viõʹttjed ääiʹj õhttsiʹžže da čeeʼestõõllâd seämma pååʹrdest. Da mainsted kõskkneez.

Sääʹmǩiõll jeällai kâʹl. Siõmmnai siõmmnai.


Mari Korpimäki, Gaurilooff sooǥǥâst, ǩii kåčč jiijjâs sääʹmsavoneʹǩǩen, alttii eeʹjj tuâǥårra Nuõrttsääʹmkulttuurfoond äʹššooumžen. Tuejj lij jäänmõsân ougglõstuejj Heʹlssnest, leša nuʹt õõut vuâra mannust Korpimäki jeäll foond konttrest Čeʹvetjääuʹr Sääʹmpõõrtâst. Graaflaž plaaneeʹjen tuåimmjam Korpimäki tåʹbdde še jeeʹresnallšem sääʹmkampanjain, koin vääžnʼjummuš meerlažliikkõssân tåʹbdde Lähetä postikortti Sevettijärvelle – kampanjast älggam 99930 Sevettijärvi -seiddõs Facebook-seeidast, koin pâʹrǧǧe stâânâd Koillis-Lappi aazzi vuõiggâdvuõđ jiijjâz pååʹštkääzzkõõzzid.

Photo of Mari Korpimäki: Mikko Mäntyniemi
Featured photo: Enrique Mendez
Translation to Skólt Sámi: Anna-Katariina Feodoroff

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s